Ajalugu

Vihterpalu mõis asutati aastal 1586, kui Rootsi kuningas Johan III läänistas selle Berend von Gröningile. 1622 aastal läks mõis toonase Riia bürgermeistri Thomas Rammi omandusse. Üsna rikkana oli Ramm rahaliselt toetanud Gustav II Adolfi sõjaretki ning seetõttu kinkis kuningas 1622 aastal talle Padise kloostri koos ümbritsevate maadega.

Vihterpalu mõisa hiilgeaeg oli 1800 aastatel, mil omanikuks oli Elisabeth von Rammi abikaasa Gustav von Knorring. 1820 alustati hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja ehitamist, milliseks on see renoveeritud ka tänapäeval. Vihterpalu viimane von Rammide järeltulija oli Sophie von Rosen. 1919 aastal maareformi käigus toimunud suurmaaomanduste riigistamisega võõrandati ka Vihterpalu mõis. Viimased von Rammid lahkusid Eestist 1939 aastal.

Alates 2000 aastast on mõis eraomanduses, mõisa renoveerimistööd lõppesid 2005 aastal. Põhjalikuma ülevaate saamiseks mõisa ajaloost ja tänapäevast võite tellida Vihterpalu mõisa tutvustava ringkäigu.